Mis on bitcoin?
Bitcoin on esimene ja suurim krüptoraha. Selle käivitas 2009. aasta jaanuaris inimene või rühm varjunime Satoshi Nakamoto all, kelle tegelikku isikut ei tea keegi. Bitcoine saab olla kõige rohkem 21 miljonit ja seda ei juhi ükski pank, riik ega ettevõte — reeglid on koodis ja neid käitavad tuhanded arvutid üle maailma.
Kuidas see töötab
Kõik bitcoini tehingud kantakse ühisesse raamatupidamisse, plokiahelasse. Umbes iga 10 minuti järel koondatakse uusimad tehingud uude plokki. Arvutid, mida kutsutakse kaevuriteks, võistlevad ploki loomise nimel ja võitja saab tasuks uusi bitcoine. See on ainus viis, kuidas uusi bitcoine tekib.
Tasu poolitub umbes iga nelja aasta järel — seda nimetatakse poolitamiseks. Seepärast lisandub uusi bitcoine üha vähem ja umbes aastal 2140 lõpeb see täiesti.
21 miljonit — ja mida see tähendab
2024. aasta aprilli poolitamise ajaks oli 21 miljonist loodud juba ligi 19,7 miljonit. Ülempiir on pooldajate üks tähtsamaid argumente: juurde trükkida ei saa. Aga kogusele seatud lagi ei ütle hinna kohta midagi. Hinna otsustab see, kui paljud tahavad osta — ja see võib kiiresti muutuda.
Tervet bitcoini ei pea ostma. Selle saab jagada 100 miljoniks väikeseks osaks, mida kutsutakse satoshideks. Võid rahulikult omada 0,001 bitcoini.
Miks hind nii palju kõigub
Bitcoinil ei ole käivet ega kasumit, millele hind saaks toetuda. See liigub uudiste, reeglite, intressimäärade ja meeleolu järgi. Tipust põhjani on bitcoin mitu korda langenud üle 70 % — ja on ka palju tõusnud. Mõlemad võivad korduda ja keegi ei oska öelda, millal.
Kui mõõta volatiilsust, kõigub bitcoin tavaliselt mitu korda rohkem kui lai maailmaindeks.
Algaja tüüpiline viga
Pidada bitcoini „kalliks“, sest üks terve maksab palju — ja osta selle asemel odavam münt. Tüki hind ei ütle midagi. Suuruse kohta räägib midagi kogu turuväärtus. 100 eurot bitcoinis ja 100 eurot odavas mündis on mõlemad 100 eurot.
Nii näed seda Kiggos
Bitcoin on Kiggo värvikaardil vaates Turg → Krüptoraha suurim ruut — ruutude suurust on summutatud, muidu täidaks bitcoin kogu kaardi. Puuduta seda ja näed kolme ringi (lühike, keskmine ja pikk periood), vaadet „10 aastat ühe pilguga“ tootlusega aasta kaupa ja oma riigi maksukaarti. Kaart uueneb iga 15 sekundi järel. Krüptoraha kuulub Kiggo Plus juurde.
Seotud mõisted
Korduma kippuvad küsimused
Kellele bitcoin kuulub?
Mitte ühelegi inimesele ega ettevõttele. Reeglid on avatud koodis ja võrku käitavad tuhanded arvutid. Satoshi Nakamoto tõmbus projektist tagasi umbes 2010–2011 ja keegi ei tea kindlalt, kes see on.
Kui palju bitcoine on olemas?
Kõige rohkem saab neid olla 21 miljonit. 2024. aasta aprilli poolitamise ajaks oli loodud ligi 19,7 miljonit ja ülejäänud lisanduvad aeglaselt kuni umbes aastani 2140. Osa on igaveseks kadunud, sest omanikud on kaotanud oma võtmed.
Kas ma saan osta osa bitcoinist?
Jah. Bitcoini saab jagada 100 miljoniks satoshiks, nii et osta saab ka väikese summa eest. Aga protsentides kõigub see summa sama palju kui terve bitcoin.
Kiggo selgitab — Kiggo ei anna nõu. Me ei ütle kunagi, mida osta või müüa, ja näitajaid võrreldakse ainult sama valdkonna ettevõtete vahel. Otsus on sinu. Viimati uuendatud 2026-09-23.
Kirjutanud Claus Frisch, Kiggo asutaja. Ei nõustaja ega pank — Kiggo selgitab, sina otsustad.
