Alused

Mis on väärtpaberikonto?

Väärtpaberikonto on konto, kus seisavad sinu väärtpaberid. Kui arvelduskontol hoitakse raha, siis väärtpaberikontol hoitakse aktsiaid, fonde ja võlakirju. Avad selle pangas või maakleri juures ja just sealt ostad ja müüd. Enamikul inimestel on lõpuks kaks või kolm: tavaline väärtpaberikonto, ETF-ide ja aktsiate jaoks maksuametile deklareeritud investeerimiskonto ning pensionikonto III samba jaoks.

Kolm kontoliiki

Tavaline väärtpaberikonto: ei ülempiiri ega lukustust. Kasum maksustatakse müügi hetkel tulumaksuga.
Investeerimiskonto süsteem: tavaline rahakonto, mille sa maksuametile investeerimiskontona deklareerid. Maks lükkub edasi seni, kuni väljamaksed ei ületa sissemakseid. Ilma ülempiirita, ilma tähtajata. Teistes riikides on omad variandid — Rootsis ISK, Suurbritannias ISA.
Pensionikonto (III sammas): sissemaksetelt saad tulumaksu tagasi, aga raha on seotud pensionieani või vähemalt pikaks ajaks.

Süsteemid on maksuarvestuses eraldi. Tavaliselt ostetud aktsiat ei saa investeerimiskonto süsteemi tõsta ilma müümata ja uuesti ostmata.

Mida konto maksab

Konto ise on sageli tasuta, aga kontrolli kolme asja: teenustasu tehingu kohta, valuutavahetuse tasu välisaktsiate puhul ja võimalikku haldustasu — kindlat kuu- või aastasummat, mida mõned pangad endiselt võtavad. 3 € haldustasu kuus on 36 € aastas — 1300 € suuruse konto puhul on see ligi 3 %. See on palju.

Kas mu aktsiad on kaitstud, kui pank pankrotti läheb?

Üldjoontes jah. Kontol olevad aktsiad kuuluvad sulle, mitte pangale — nad on registreeritud sinu nimel Nasdaq CSD-s ehk Eesti väärtpaberite registris või välismaise kontohalduri juures. Kui pank pankrotti läheb, liigub konto edasi. Kontol olev raha on kaitstud Tagatisfondi kaudu kuni 100 000 euroni. Selle vastu, et aktsiad langevad, ei kindlusta sind miski.

Kiggo ütleb: Väärtpaberikonto on lihtsalt sahtel väärtpaberite jaoks. Sahtel ise ei loe — loeb see, mida sinna paned, ja see, mida sahtel maksab.

Algaja tüüpiline viga

Osta esimesed aktsiad tavaliselt kontolt ja avastada investeerimiskonto süsteem alles pärast. Ümbertõstmiseks pead müüma ja uuesti ostma — ja vahepeal kasumilt maksu maksma. Loe kontotüüpidest enne, kui esimest korda ostad.

Nii näed seda Kiggos

Kiggo ei kauple ja tal pole kontosid. Jaotises „Alusta“ juhatab Kiggo sind läbi panga või maakleri valiku ja konto avamise ning näitab, mida erinevad pakkujad tehingu kohta võtavad. Kui oled juba ostnud, saad oma ostud Kiggo portfelli lisada ja jälgida kasumit ja kahjumit.

Seotud mõisted

Teenustasud Portfell Aktsia ETF Keskmine soetushind

Korduma kippuvad küsimused

Mis on „vabad vahendid“?

Raha, mis ei ole pensionis lukus. Tavaline väärtpaberikonto on vabad vahendid: võid müüa ja raha välja võtta, kui tahad. Pensionikonto on vastupidine — seotud vahendid.

Kas mul võib olla mitu kontot?

Jah, nii palju kui tahad ja nii mitme pakkuja juures kui tahad. Eestis võib olla ka mitu investeerimiskontot — peaasi, et kõik on maksuametile deklareeritud.

Mis on kontohaldur?

Asutus, kes hoiab sinu väärtpabereid sinu nimel — sinu pank või register, mida ta kasutab. See on tehniline detail, millele sa harva mõtlema pead.

Kiggo selgitab — Kiggo ei anna nõu. Me ei ütle kunagi, mida osta või müüa, ja näitajaid võrreldakse ainult sama valdkonna ettevõtete vahel. Otsus on sinu. Viimati uuendatud 2026-09-23.

Kirjutanud Claus Frisch, Kiggo asutaja. Ei nõustaja ega pank — Kiggo selgitab, sina otsustad.