Mis on võlakiri?
Võlakiri on laen. Sa laenad raha riigile, pangale või ettevõttele ning saad selle eest igal aastal kindla intressi (seda nimetatakse kupongiks) ja kokkulepitud kuupäeval kogu summa tagasi. Sa ei oma väljaandjast ühtki tükki — sa oled laenuandja, mitte kaasomanik. Seepärast kõiguvad võlakirjad tavaliselt vähem kui aktsiad, aga annavad pika aja jooksul ka vähem.
Võlakiri on laen: kindel intress igal aastal ja kogu summa lõpus tagasi.
Näide arvudega
Ostad võlakirja hinnaga 100 ehk 10 000 € eest. See kestab 5 aastat ja kupong on 3 %.
- Igal aastal saad 300 € intressi.
- 5 aasta pärast saad oma 10 000 € tagasi.
- Kokku 1500 € intressi viie aastaga — sõltumata sellest, mida aktsiaturg vahepeal tegi.
Kui müüd enne lõpptähtaega, saad selle hinna, mida turg sel päeval pakub. See võib olla üle või alla 100.
Miks hind liigub, kui intressid liiguvad
Sinu võlakiri maksab 3 %. Kui üldine intressitase tõuseb 5 %-ni, ei maksa keegi sinu 3 % võlakirja eest hinda 100 — uuelt saab ta 5 %. Nii langeb sinu võlakirja hind seni, kuni see annab sisuliselt 5 %. Kui intressid langevad, tõuseb sinu võlakirja hind. Intress üles = hind alla, ja vastupidi. Mida pikem tähtaeg, seda suurem kõikumine.
Kui hoiad võlakirja lõpptähtajani, ei loe hinnakõikumised midagi: saad ikka 300 € aastas ja lõpus 10 000 €.
Kolm liiki, millega kokku puutud
- Riigivõlakirjad: laen riigile. Väga turvalised, madal intress. Eesti riik on viimastel aastatel võlakirju emiteerinud ka otse eraisikutele.
- Pandikirjad: pankade väljaantud võlakirjad, mille tagatiseks on eluasemelaenud. Peetakse väga turvaliseks.
- Ettevõtete võlakirjad: laen ettevõttele. Kõrgem intress, sest ettevõte võib pankrotti minna. Eestis pakuvad neid jaeinvestoritele näiteks pangad ja kinnisvaraarendajad; „high yield“ tähendab kõrget intressi — ja kõrget riski.
Enamik alustajaid ei osta üksikuid võlakirju, vaid võlakirjafondi või ETF-i, mille sees on sadu.
Maksud (Eesti)
Võlakirja intress ja müügikasu maksustatakse Eestis eraisiku tulumaksuga nagu muu investeerimistulu. Reguleeritud turul kaubeldavat võlakirja saab hoida investeerimiskonto süsteemis ja maksu edasi lükata — vaata investeerimiskonto ja tulumaks. Otse pangast ostetud võlakirja puhul kontrolli, kas see kvalifitseerub, emta.ee lehelt. Teistes riikides on omad reeglid.
Algaja tüüpiline viga
Uskuda, et võlakiri ei saa langeda. Saab — iga kord, kui intressid tõusevad. Ta ei saa lihtsalt nulli langeda, kui väljaandja pankrotti ei lähe, ja lõpptähtajal saad kokkulepitud summa.
Nii näed seda Kiggos
Kiggo on tehtud aktsiate ja ETF-ide jaoks. Kui otsid võlakirja-ETF-i, näitab Kiggo, et tegu on võlakirjafondiga, ja jätab ära suhtarvud, mis on mõttekad ainult aktsiate puhul. Rakenduse sõnastikus on võlakirja juures väike ajajoon kupongide ja tagasimaksega.
Seotud mõisted
Korduma kippuvad küsimused
Kas võlakirjad on turvalised?
Turvalisemad kui aktsiad, aga mitte riskivabad. Hind langeb, kui intressid tõusevad, ja ettevõte võib pankrotti minna. Stabiilsete riikide riigivõlakirju ja pandikirju peetakse väga turvaliseks.
Mis on kupong?
Kindel intress, mida võlakiri maksab — näiteks 3 % aastas võlakirja nimiväärtusest. Nimi tuleb ajast, kui paberilt lõigati kupong ära, et intress kätte saada.
Mida tähendab hind 100?
Et võlakiri kaupleb täpselt selle summaga, mille lõpptähtajal tagasi saad. Alla 100 ostad allahindlusega ja saad kõrgema tegeliku tootluse; üle 100 maksad peale ja saad madalama.
Kiggo selgitab — Kiggo ei anna nõu. Me ei ütle kunagi, mida osta või müüa, ja näitajaid võrreldakse ainult sama valdkonna ettevõtete vahel. Otsus on sinu. Viimati uuendatud 2026-09-23.
Kirjutanud Claus Frisch, Kiggo asutaja. Ei nõustaja ega pank — Kiggo selgitab, sina otsustad.
